Eesti nopib kriisis tiigrihüppe vilju

Majandust laastav koroonapandeemia kiirendab samal ajal mitmeid tehnoloogilisi protsesse, millest Eestil on võimalik oma hea stardipaku tõttu pikas perspektiivis kasu lõigata, kirjutab Telia Eesti juht Robert Pajos.

Tõsine kriis, millega nii Eesti kui kogu ülejäänud maailm hetkel ootamatult võitlema peab, jätab kindlasti mitmeid negatiivseid jälgi. Samas olen veendunud, et tänu sellele käivitub ka hulk lennukaid ideid, millest omakorda sünnib uusi tooteid või teenuseid, millele me seni isegi mõelnud pole. Tuleviku normaalsus saab olema erinev sellest, mida me eriolukorra-eelsest ajast mäletame. Nii nagu 9/11 muutis nii ühiskondlikku turvatunnet kui näiteks lennunduse toimimist, muudab maailma ka koroonaviirus.

Läbi ajaloo on rasked perioodid olnud uute teaduslike avastuste allikaks ning samal ajal ka jäädavalt muutnud inimeste harjumusi ja tõekspidamisi. Näiteks ei naasnud ameeriklased – erinevalt Nõukogude Liidust - viimase suure üleilmse pandeemia järel kunagi tagasi ühiste joogitopside kasutamise juurde, mis oli enne hispaania gripi tapvat lainet väga tavaline nii koolides, raudteejaamades kui mujal. Praegu tundub see, et joogikraani kõrval on klaas, mida kasutavad päeva jooksul sajad või tuhanded inimesed, täiesti vastuvõetamatuna. Samamoodi kaovad koos tänase kriisiga mitmed meie väikesed igapäevaharjumused, mis äsja olid tavalised, kuid mõne aasta pärast võivad juba kummalised tunduda.

Selle üle arutamine, mida ja kuidas kriis täpsemalt muudab, on üks viimase aja läbivaid teemasid. Ehkki selgeid prognoose teha on hetkel võimatu, on kindel, et toimuv lükkab tagant suuri tehnoloogilisi muutuseid. Pidev digitaalne transformatsioon oli käimas muidugi ka enne, kuid kriis kiirendab seda erinevates sektorites oluliselt. Hoogu saab juurde mitmesuguste kontaktivabade teenuste pakkumine, kasvab ja areneb pakiautomaatide äri, samuti suhtlusvabad kulleriteenused, online-meelelahutus ja -treeninguvõimalused, e-tervise lahendused. Ilmselt tekib suurem veebipoodide puhang ja paraneb oluliselt nende kasutajakogemus ning palju muud.

Hea digikirjaoskus on abiks

Eesti varasem e-edulugu on praeguses olukorras meie suur pluss. Juba 90ndatel tehtud sammud panid aluse sellele, et meil on praegu võimalik mitmetest riikidest vähemvalulikult teha kaugtööd ja koduõpet. Eestlased on harjunud kasutama digitaalseid teenuseid, andma digiallkirju ja meie valitsusel on juba ammu võimekus pidada e-istungeid.

Esimesed nädalad eriolukorda on erinevates sektorites näidanud, milliseid omadusi meil tegelikult vaja on: kiiret kohanemisvõimet, loovat probleemilahendamist, suurepäraseid digioskusi, aga ka ligipääsu infole ning head kodust tehnoloogilist varustatust. Eesti idufirmade kogukond on juba koondunud ja asunud lahendusi otsima enneolematus olukorras hakkama saamiseks, andes eeskuju kogu maailmale. On oluline, et ka kogu ülejäänud ärisektor panustaks just praegu oma digivõimekuse edasisse arendamisse.

Jah, pikaks ajaks koduseinte vahele sulgumine võib tunduda ängistav ja ebakindlus tuleviku ees on hirmutav. Meile on õnneks toeks üldiselt kõrge digitaalse kirjaoskuse tase ning see, et praktiliselt tervet Eestit katab hea kvaliteediga kiire internet, mis pole sugugi nii laialt levinud kõigis ka arenenud riikides ning mille elulist tähtsust me nüüd omal nahal tajume. Kindlasti peame arvestama aga ka nende inimestega, kes end digimaailmas veel vabalt ei tunne – aitama ja toetama. Kasutajasõbralikkus ning heas mõttes lihtsus on iga digiteenuse väljatöötaja jaoks elementaarne nõue ning muutub tihenevas konkurentsis veelgi olulisemaks.

Kaugtööst saab uus normaalsus

Kaugtöö tegemine on võimalik olnud juba aastaid ja midagi revolutsioonilist kodus arvuti taga istumises ju pole. Ent usun, et nüüd on käes murdepunkt. Kui seni oli kaugtöö ja veebikoosolekud paljudes ettevõtetes pigem vähemuses võrreldes füüsilise töökohal viibimisega, siis tulevikus need vahekorrad muutuvad. See toob suure tõenäosusega kaasa veel tihedama konkurentsi näiteks veebikoosolekute võimalusi pakkuvate platvormide vahel, sest pikkade isolatsiooninädalate jooksul saavad paljud ettevõtted oma kaugtöö rutiinid kenasti paika ning ühtlasi kogevad omal nahal, millised lahendused töötavad ja millised mitte. Fundamentaalselt muutub mõistmine, et distantsilt on võimalik teha varasemast palju rohkem, säästes aega ja keskkonda, ning see muudab töö-elu korraldamist ja juhtimist põhjalikult ka kriisijärgses reaalsuses.

Värsked suunad hariduses

Teine oluline sektor, mida käesolev kriis võib oluliselt vormida, on haridus. Midagi võetakse praegusest sunnitud koduõppe kogemusest kindlasti üle ka tulevikus. Eks aeg näitab, kui palju põimuvad ühel hetkel klassiruumidesse naastes nö tavaõppesse online-loengud, erinevate platvormide kasutamine, mänguliste testide tegemine ja virtuaalreaalsuse kasutamine ehk kõik see, mida ka enne teatud määral katsetati, kuid mida koolid ja kõrgkoolid on nüüd pidanud ülikiiresti ja täiesti teises mahus kasutusele võtma.

Näiteks külalislektorite ja -õpetajate külla kutsumine virtuaalselt on hõivatud ettevõtjate või tippjuhtide puhul palju lihtsam ja ajasäästlikum. Või miks ei võiks hoopis mõni tunnustatud teadlane lastele näidata põnevat katset, asudes ise tipptasemel laboris teisel pool maakera, kuhu füüsiliselt klassitäit lapsi polekski võimalik viia? Ajal, kui pole selge, millal varasemal viisil vaba liikumine taastub, on online-maailm võimalus rahvusvaheliste teadmiste jagamise jätkamiseks.

Päris kindlasti arenevad praeguse kriisi tuules ülikiiresti ka paljud muud valdkonnad. Kokkuvõttes usun, et aastate pikkuse tööga loodud vundament tasub end praegusel raskel ajal ära. Eesti võib uue reaalsuse lävel olla paremas stardipositsioonis kui paljud teised riigid, aga me peame teadlikult pingutama, et siit järgmised sammud edasi teha ning kujundada ka kriisijärgset reaalsust juba praegu nö kunagises tiigrihüppe vaimus. Muidugi pole hetkeseis kuidagi roosiline, aga me saame sellele vaadata erinevate nurkade alt ja mõned neist pakuvad ka võimalusi. Olgu tarbijatena või ettevõtete vaatest - just praegu on aeg võtta teadlikult sihiks katsetada kõikvõimalikke tehnoloogiaid, digiteenuseid ja -lahendusi ning seeläbi muuta need loomulikuks osaks oma (edasisest) elust! Inimestena aitame nii majandusel jätkuvalt püsti püsida. Ettevõtetena viime oma äri uuele tasemele ning valmistume tulevikuks.