Eesti on maapiirkondade interneti kaabelvõrgu katvuselt ELi esikümnes

Sel suvel avaldas Euroopa Liit Digital Decade raporti, kus uuriti liikmesriikide erinevaid lairibavõrgu parameetreid. Üks uuringu aspektidest keskendus sellele, kui hästi on erinevates riikides tagatud lairibavõrgu kättesaadavus maapiirkondades. Eesti on maapiirkondade kaabelvõrguga katmises Euroopa Liidu riikide seas ligi 70 protsendiga 9. kohal, edastades kõiki meie naaberriike.

Eestile järgneb raporti andmetel Rootsi ligi 66 protsendiga. Euroopa Liidu keskmine on 53%. Leedu ja Läti jäävad aga Eestis pikalt maha: Leedus on vastav näitaja veidi üle 40%, Lätis aga kõigest umbes 12%.

Telia võrguplaneerimise osakonna juhi Roland Pauklini sõnul on Eestis umbes 650 000 kodu, millest ca 570 000 on sellised, kus täna saab üle kaablivõrgu kasutada vähemalt 100 Mbit/s kiirusega internetiühendust. „Neist omakorda 421 000 koduni jõuab Telia valguskaablivõrk, kus saab kasutada interneti püsiühendust kiirusega kuni 1 Gbit/s,“ märkis Pauklin.

Telia võrgus on andmeside mahud Roland Pauklini sõnul kasvanud viimase 8 aasta jooksul 18 korda, mis tähendab, et kasvanud on ka ootus ja vajadus arendada võrgu võimekust. Telia on Eestis võrguarendusse investeeritud viimase 10 aasa jooksul üle 500 miljoni euro ehk ligi 50 miljonit aastas, millest oluline osa on läinud just kaabelvõrgu arendusse.

„Pidev võrguarendus on vajalik, sest koos tehnoloogiate arenguga tõuseb ka andmeside maht võrgus. Täna katab ühe keskmise Eesti perekonna koduse interneti vajaduse ära 100 Mbit/s ühendus. Kusjuures, suuremate kiiruste ja mahtudega sideteenust on võimalik kasutada palju madalama ühiku hinnaga kui mõned aastad tagasi,“ selgitas Pauklin. “Selle pärast on võimatu võrrelda riikides interneti hinnastust üks ühele. Võrkude arendamise loogika ja selleks tehtavate investeeringute mahud on täiesti erinevad.”

Internetipakettide kiirustest rääkides toob Pauklin välja, et kuigi Lätis pakub üks sealne operaator kõigile kuni 1 Gbit/s kiirusega paketti, sõltub tegelik kiirus kliendi asukoha võrgu võimekusest. Kuna Lätis puudub Digital Decade raporti andmetel kiire kaabelinterneti katvus enamus maapiirkondades, jäävad seal klientidele reaalselt pakutavad kiirused oluliselt madalamaks kui 1 Gbit/s.

See on ka üheks põhjuseks, miks näiteks Lätis ja Leedus suudetakse pakkuda peamiselt just linnaelanikele interneti püsiühendust soodsamalt kui Eestis: linnades ehk tiheasustusega piirkondades on lihtsalt võrkude rajamine kordades soodsam kui hajaasustusega piirkondades.

„Meie võtsime kunagi Telias vastu strateegilise otsuse, et rajame valguskaablivõrke nii linnadesse kui maapiirkondadesse enam-vähem võrdselt. Tänu sellele saavad Eesti elanikud nii linnas kui maal kasutada meie teenused ühesuguse kvaliteedi ja hinnaga.

Lätis ja Leedus on interneti püsiühenduse hinnad tänu sellele meiega võrreldes ka odavamad, kuna seal pole interneti püsiühendus maapiirkondades sel määral kättesaadav kui Eestis. Läti ja Leedu elanikkond on koondunud suurematesse linnadesse ja magalapiirkondadesse, kus on võrgu väljaehitamine odavam kui maal,” ütles Telia võrguplaneerimise osakonna juhi Roland Pauklin.

Euroopa Liidu poolt läbi viidud uuringu, Digital Decade raporti andmetega saab lähemalt tutvuda siin: https://digital-strategy.ec.europa.eu/et/library/digital-decade-2024-broadband-coverage-europe-2023