Kui palju maksab hea internet?
Kristjan Viilmann
Telia Eesti erakliendiüksuse juht
Kui püüda enda jaoks sõnastada seda, millistele omadustele peaks vastama hea internetiühendus, siis millised oleksid teie eelistused?
Kas korralik kodune internet peaks olema eeskätt võimalikult odava kuutasuga või on hinna kõrval oluline ka see, et ühendus on stabiilne ja kvaliteetne ning murede korral saab kiirelt abi teenusepakkujalt?
Üks siinsel turul tegutsev telkoettevõte väidab järjepidevalt, et püsiinterneti hind on Eestis märgatavalt kallim kui mujal Euroopas. Samuti on konkurendile pinnuks silmas Telia hulgihinnad, mille alusel saavad teised sideettevõtted kasutada hulgiteenust juhul, kui nad ise ei soovi võrgu loomisse investeerida.
Faktid kõnelevad siiski teist keelt. Telia hulgihinnad alluvad tururegulaatori (TTJA) järelevalvele ja TTJA on kinnitanud, et teistel tõhusalt tegutsevatel telkodel on võimalik Teliaga hulgihindade baasil edukalt konkureerida. Edu saavutamiseks on vaja pakkuda usaldusväärset klienditeenindust ja olla oma tegutsemises efektiivne ja professionaalne. Tasub ka välja tuua, et näiteks kaablikanalisatsiooni hulgihinnad on Telial ühed odavaimad Euroopas. Lisaks on Eestis mitmed teisedki ettevõtted lisaks Teliale loonud oma sidevõrke ja tegutsevad ka nende baasil. Ka Euroopa Komisjon on esile toonud, et Eesti on riik, kus 75 % majapidamistest saavad juba täna valida vähemalt kahe erineva püsivõrgu baasil internetiteenuse pakkuja vahel.
Seega kokkuvõttes toimib Eesti sideturul tihe ja eluterve konkurents, tarbijatel on üksjagu valikuvõimalusi ning hinnad on kujunenud vabas konkurentsis.
Kvaliteetne internetivõrk nõuab investeeringuid
Fakt on ka see, et kvaliteetse ja tänapäevase internetivõrgu rajamine ja ülalpidamine nõuab suuri investeeringuid ning loomulikult kajastub see ka lõppteenuse hinnas. Turuosalistele, kes ise interneti püsivõrke ei raja ega oma nende ülalpidamise kogemust, võib olla seda raske mõista.
Eelneva jutu visualiseerimiseks toon ühe näite. Ütleme, et teenusepakkuja X investeerib aastas 20 miljonit eurot oma võrkude arendamisse ja internetiühenduste kvaliteedi tõstmisse. Arvestades tehtud kulusid, kehtestab see teenusepakkuja oma internetipaketi hinnaks näiteks 25 eurot kuus. Seejärel saabub teine teenusepakkuja Z, kes ei ole võtnud Eestit oma fookusturuks ega teinud võrguinvesteeringuteks kulutusi, kuid soovib samuti hakata oma teenuseid pakkuma.
Kõigepealt nõuab Z, et võrgu valmis ehitanud teenusepakkuja annaks alla omahinna ja kulude ligipääsu oma võrgule ning kui Z oma tahtmist ei saa, süüdistab ta võrgu omanikku konkurentsi takistamises, kõrgetes hindades jne.
Odav hind pole ainus mõõdupuu
Kui tarbijad lähtuks erinevate teenuste kasutamisel ja kaupade ostmisel vaid sellest, kes pakub turul kõige odavamat hinda, siis teeksid inimesed valdava osa oma ostudest Hiina veebikeskkonnast Alibaba ning meie tänavatel sõidaksid vaid kõige odavamad autod ja trammid. Kui tarbijale läheks korda vaid kõige madalam võimalik hind, poleks Telia juba pikka aega kohalikul telekommunikatsiooniturul edukas.
Aga on ja see näitab, et odav hind pole kaugeltki ainus komponent, millest inimesed kaupade ja teenuste valimisel lähtuvad. Loeb ka kvaliteet, saadavate lisateenuste hulk, klienditeeninduse tase jne.
Kvaliteetsel internetiühendusel on väga oluline osa paljude meie igapäevaste tegevuste ja harjumuste juures. Sellest sõltub töötamine, õppimine, meelelahutus, suhtlus lähedaste ja sõpradega, tele- ja videosisu vaatamine, raadio ja muusika kuulamine, mängimine ja veel paljud teised tegevused.
Olen seisukohal, et maksta täna 25 eurot kuus ülikiire ehk 100 Mbit/s koduinterneti eest, on vägagi mõistlik hinnatase. See tähendab, et ühe pere kõik liikmed saavad kõiki eelpool nimetatud teenuseid ja lahendusi kasutada vähem kui 1 euro eest päevas.
Telial on alates 2017. aastast käimas riigi mahukaim interneti püsivõrgu uuendamise ja arendamise programm, millesse oleme investeerinud igal aastal suurusjärgus 10-20 miljonit eurot. Kokku oleme viimase nelja aastaga interneti püsivõrgu arendustesse suunanud üle 60 miljoni euro ning seejuures investeerinud mitte üksnes linnadesse, vaid ka väiksematesse asulatesse ja maapiirkondadesse ühenduste loomisse. Tänu sellele on kuni kümneid kordi kiirem koduinternet jõudnud enam kui 200 000 Eesti koduni. Kui siia lisada ka varem tehtud investeeringute tulemus, on 2021. aasta lõpuks enam kui 500 000 Eesti kodus võimalik tellida vähemalt 100 Mbit/s kiirusega Telia koduinterneti ühendus.
Ilma kõigi nende sammudeta ei kujutakski hästi ette, kuidas oleks näiteks koroonaepideemia tingimustes meie kliendid hakkama saanud nii kaugtöö kui distantsõppe korraldamisega, sest kriisiaeg on kvaliteetse ja kiire internetiühenduse kandva rolli eriti selgelt välja toonud. Ja see omakorda nõuab pidevaid investeeringuid ja pühendumist Eesti turule.