Uuring paljastab: neljast eestlasest kolmel seisab kodus kasutuseta vanu nutiseadmeid

Norstati, Tartu Ülikooli ja Telia koostöös läbi viidud küsitlusest selgub, et ehkki Eesti inimestel on head teadmised digiprügist ja vajadusest oma digitaalne jalajälg kontrolli all hoida, on siiski koguni 73% eestimaalastest kodus vanu nutiseadmeid, mida enam ei kasutata. Sellest võib järeldada, et kodudes seisab kasutuna kümneid kui mitte sadu tuhandeid seadmeid eesotsas mobiiltelefonidega.

Positiivse poole pealt selgus küsitlusest, et eestimaalased on digiprügi ja selle olemusega väga tuttavad. Lausa 99% küsitletutest teadis, et digiprügi all mõistetakse vanu digifaile, mida enam ei kasutata.

"Seda on väga positiivne näha, et viimase viie aastaga on inimeste teadlikkus digiprügist nii palju tõusnud. See aitab kindlasti kaasa ka digiprügi aktiivsele vähendamisele oma nutiseadmetes, arvutites ja pilvelahendustes," sõnas Telia kvaliteedijuhtimise üksuse juhataja Hele Tammenurm.

Digikoristuse ehk vanadest elektroonikaseadmetest vabanemise ja ebavajalike failide kustutamise võtab aeg-ajalt ette enam kui 40% küsitluses osalenutest. Näiteks on eestlased innukad vanade ja ebavajalike e-kirjade kustutajad – iga päev või kord nädalas teeb seda viiendik küsitluses osalenutest. Ebavajalike äppide, fotode ja videote kustutamine võetakse ette igakuiselt või korra poolaastas – seda teeb samuti viiendik küsitletutest.

Peamiselt motiveerib inimesi digikoristusega tegelema isiklik soov ebavajalikest failidest lahti saada – seda tõi välja 71% inimestest. Pooli vastanutest ajendab tegutsema see, et seadmete salvestusmahud hakkavad täis saama, või soov, et nutiseade paremini töötaks.

"Kuigi paljusid inimesi ajendab ennekõike tahtmine nutiseadet mugavamalt kasutada, toob 15% uuringus osalenutest siiski välja ka soovi käituda digimaailmas keskkonnasõbralikult,“ märkis Tammenurm. Tema hinnangul annab see lootust, et kasvamas on nende inimeste hulk, kes mõistavad, et digiprügil on süsinikuheite tekkimises päris suur roll.

"Lisaks ülearustele failidele tasub kindlasti kustutada ka äpid, mida ei kasutata ja mis võivad koguda sinu interneti- ja seadme kasutuse kohta infot, mida pole mingit põhjust rakenduste tootjatega jagada. Failide kustutamisel tasuks alustada suurema kaaluga failidest - pikad videod, suured äpid, GIF-failid jne. Kui failid on siiski vajalikud, tasuks need salvestada eraldi kõvakettale, mitte hoida neid seadmes, kus need koormavad seadme toimimist,” soovitas Tammenurm.

Vanadest digiseadmetest jõuab taaskasutusse vähem kui kümnendik

Kuigi virtuaalse ruumi koristamine on eestlaste jaoks rutiiniks saamas, selgus küsitlusest, et koguni 73% Eesti inimestest seisab kodus kasutuseta vanu digiseadmeid. Taaskasutusse viib vanu seadmeid vaid 8% inimestest. Sagedamini teevad seda noored, alla 30-aastased inimesed ja keskmisest harvem vanemaealised.

"Pisut üle poole inimestest küll plaanib vanade seadmete taaskasutusse viimist, kuid toob peamiste takistustena välja ajapuuduse või vajaduse enne äraandmist seade andmetest tühjaks teha," avas Hele Tammenurm vastuseid lähemalt.

Seadmete kodus hoidmist põhjendas 10% vastanutest sellega, et ei pea taaskasutusse viimist turvaliseks isiklike andmete seisukohast ning 11% säilitab vanas seadmes väärtuslikke andmeid ning ei oska neid mujale teisaldada.

“Tundub, et andmete kopeerimine pilvelahendustesse või ühest seadmest teise on valdkond, mida paljud inimesed väga hästi ei tunne,” kommenteeris Tammenurm. “Sellistel juhtudel julgustame abi saamiseks pöörduma näiteks Telia esindusse, kus meie töötajad oskavad jagada nõu, kuidas vabaneda kasutuna seisvatest digiseadmetest nii, et olulised andmed jääks alles ja keegi ei peaks pelgama eraeluliste andmete sattumist võõra pilgu ette,” lisas ta.

Kui seade on katki või puudub näiteks laadija, saab samuti abi Telia esindustest. ”Kindlustame selle, et kõik andmed kustutatakse ja keegi võõras andmetele ligi ei pääse. See on turvaline viis vanast telefonist või tahvelarvutist vabanemiseks,” märkis Tammenurm, kelle sõnul saab vanu digiseadmeid Telia esindustesse tagastada aastaringselt.

Reedel, 26. jaanuaril toimub Eestis juba kuuendat aastat järjest suur Telia digikoristuspäev, kuhu on oodatud osalema kõik inimesed, ettevõtted, koolid ja asutused. Digikoristuspäev 2024 aktsioonile saab end kirja panna veebilehel: https://digikoristuspaev.telia.ee/ ning kõik registreeritud kasutajad osalevad Dysoni tolmuimeja loosimisel.

Digiprügi teemalise küsitluse viis 2023. aasta detsembris läbi Norstat koostöös Telia ja Tartu ülikooli Johan Skytte Instituudiga ning selles osales 400 Eesti elanikku vanuses 15-65. Küsitluse eesmärk oli kaardistada Eesti inimeste arvamusi ja käitumist digimaailmas ning saada teada, kuidas vähendada digiprügi ja luua paremad võimalused nutiseadmete taaskasutamiseks.